Kinnitatud Avatud Hariduse Liidu üldkogul 26. oktoobril 1999. a.
Muudetud Avatud Hariduse Liidu üldkogul 14. juunil 2002. a.

I Üldsätted

§ 1. Ühingu nimi, asukoht, eesmärk ja majandusaasta
1. Ühingu nimi on Avatud Hariduse Liit (edaspidi AHL).
2. AHL on mittetulundusühing, mis ühendab vabaharidusega ja täiskasvanute koolitusega tegelevaid ühinguid. AHL on asutatud 1991.aastal Tallinnas.
3. AHLi asukoht on Tartu.
4. AHLi eesmärgiks on aidata kaasa Eesti ühiskonda demokraatlikule arengule, AHLi juhtmõtteks on "Areng õppimise kaudu".
5. AHLi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 2. Ülesanded ja tegevusalad
1. Oma eesmärgi saavutamiseks AHL jätkab Eesti vabahariduse, s.h. rahvaülikoolide traditsioone, korraldades lühema-ja pikemaajalisi kursusi ja seminare, õpi-ja harrastusringe, töörühmi, konverentse, loenguid, kohtumisi, vabaharidusõhtuid jms.
2. AHL teeb koostööd teiste vabaharidusühingutega ja teiste täiskasvanute koolitusega tegelevate organisatsioonidega nii Eestis kui välismaal.
3. AHLi koolitustegevus toimub järgmistes valdkondades:
1) Eesti ühiskondlik elu: kodanikukoolitus, ametiühingukoolitus, rahvaesindajate koolitus, Eesti kultuuri ja ühiskondliku elu tutvustamine mitte-eestlastele jne.
2) Euroopa ühiskondlik elu: poliitika, majanduse ja kultuuri tundmaõppimine, Läänemeremaade koostöö, Eesti tutvustamine jms;
3) igapäevane elu: puuetega inimeste, vanurite, noorte ja lasterikaste perede probleemid, kodumajanduslik ja lastevanemate koolitus, laste ja noorte huvialane tegevus.;
4) suhtlemisoskus: võõrkeelte õppimine, esinemisoskuse arendamine, suhtlemistreeningud jms;
5) kultuurihuvid ja kunstiharrastused, enesetäiendamise muud vormid;
6) tööalane, s.h. töötute koolitus.

§ 3. AHL kui juriidiline isik ja tema õigused
1. AHL on eraõiguslik juriidiline isik, tal on arveldusarve, pitsat ja sümboolika.
2. Oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on AHLil õigus:
1) omada vallas-ja kinnisvara;
2) sõlmida lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
3) avada ja sulgeda pangaarveid;
4) palgata töötajaid;
5) tegelda kirjastamisega;
6) asutada kursusi, vabahariduslikke ringe, moodustada erakoole, õppekeskusi ja esindusi, astuda liitudesse, asutada äriühinguid või olla nendes osanik;
7) maksta oma tegevusvaldkondades õppe- ja teadustööks ning loominguliseks tegevuseks stipendiume.

§ 4. AHLi vara ja selle kasutamine
1. AHLi vara moodustub:
1) liikmemaksudest;
2) majandustegevusest ja ürituste korraldamisest laekunud tuludest;
3) annetustest;
4) riigi toetusest;
5) muudest seaduses lubatud tuludest.
2. AHLi vara võib kasutada üksnes põhikirjas nimetatud eesmärkide saavutamiseks. AHLi nimel võivad õigustoiminguid teha kaks juhatuse liiget koos.

II Liikmed, nende õigused ja kohustused

§ 5. Liige
1. AHLi liikmeks võivad olla juriidilised isikud, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on vabaharidus või muud täiskasvanute koolituse liigid ja kes on valmis ühistegevuseks AHLi põhimõtetel. Liikmete arvestust ja sellega seotud asjaajamist korraldab AHLi juhatus.
2. Liikmeks astuda soovija esitab AHLi juhatusele kirjaliku avalduse, vastuvõtmise otsustab juhatus oma järgmisel või ülejärgmisel koosolekul ning teatab sellest kümne päeva jooksul avalduse esitanule kirjalikult.
3. Liikmeks olek lõpeb:
1) juriidilise isiku lõppemisel;
2) liikme väljaastumisel organisatsioonist;
3) liikme väljaarvamisel juhatuse ettepanekul üldkogu otsusega, kui liikme tegevus ei ole kooskõlas AHLi põhimõtete ja põhikirjaga.

§ 6. Liikme õigused
AHLi liikmetel on õigus:
1) osaleda volitatud esindaja kaudu hääleõiguslikult AHLi üldkogu koosolekutel, osaleda sõnaõigusega juhatuse ja töögruppide töös;
2) olla eelisosaleja kõigil AHLi poolt korraldatud üritustel ja saada selleks soodustusi;
3) kasutada AHLi varasid ning teavet AHLi põhikirjalise tegevuse arendamise huvides vastavalt üldkogu ja juhatuse otsusele;
4) saada üldkogult ja juhatuselt teavet AHLi tegevusest;
5) esitada üldkogule ja juhatusele ettepanekuid ja otsuse eelnõusid, mis on seotud AHLi juhtimise ja töökorraldusega.

§ 7. Liikme kohustused
1. AHLi liikmed on kohustatud:
1) täitma AHLi põhikirja, üldkogu ja juhatuse otsuseid;
2) tasuma õigeaegselt liikmemaksu;
2. AHLi liige esitab AHList väljaastumisel juhatusele kirjaliku avalduse. Liikmest väljaastumise kohta teeb juhatus otsuse ühe kuu jooksul avalduse saabumise päevast ja teatab sellest kirjalikult avalduse esitanule. AHLi liige loetakse AHList väljaastunuks juhatuse sellekohase otsuse tegemise päevast.
3. Kui AHLi liige ei täida käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi või tema tegevus kahjustab AHLi huve või ühistegevust ja ta ei võta AHLi juhatuse hoiatusele vaatamata kasutusele meetmeid eksimuse parandamiseks, võib juhatuse ettepanekul.
4. AHLi üldkogu ta AHList välja arvata. Väljaarvamise otsusest ja põhjusest tuleb väljaarvanule viivitamatult kirjalikult teatada pärast otsuse vastuvõtmist.

§ 8. Toetaja
AHLi toetajaks võib olla füüsiline ja juriidiline isik, kes soovib AHLi toetada majanduslikul või mõnel muul viisil, kuid ei soovi või ei saa osaleda AHLis tegevliikmena. Toetaja ei saa osaleda AHLi põhikirjalises tegevuses. Ta ei saa osaleda hääletamisel, juhatuse ja revisjonikomisjoni valimisel ning tema esindaja ei saa kandideerida ühelegi põhikirjalisele valitavale kohale.

III Juhtimine

§ 9. Üldkogu
1. AHLi kõrgeim organ on üldkogu. Üldkogu on AHLi liikmete esindajate üldkoosolek. Esindajad valitakse või nimetatakse liikmete poolt nende põhikirjaga määratud korras kaheks aastaks. Kahe aasta möödumisel peab liikmeskond valima või määrama esindaja uuesti. Igal liikmel on üks esindaja.
2. Juhatus kutsub üldkogu kokku korraliselt vähemalt 1 korda aastas, mitte vähem, kui kahenädalase etteteatamisega.
3. Erakorraline üldkogu kutsutakse kokku juhatuse otsusel vähemalt 7-päevase etteteatamisega.
4. Juhatus on kohustatud üldkogu erakorraliselt kokku kutsuma, kui sellise ettepaneku teeb revisjonikomisjon või vähemalt 1/10 liikmetest, samuti juhul, kui üldkogu on olnud kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimetu.

§ 10. Üldkogu ülesanded
AHLi korraline üldkogu:
1) kinnitab päevakorra, kodukorra ja valimisjuhendi, moodustab tööorganid ja kontrollib liikmesühingute esindajate volitusi;
2) valib iga kahe aasta järel AHLi esimehe, AHLi aseesimehe ja juhatuse liikmed ning revisjonikomisjoni;
3) määrab kindlaks juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu;
4) kuulab iga eelarveaasta lõpul ära esimehe ja revisjonikomisjoni aruanded ning annab sellele hinnangu;
5)kinnitab igaks eelarveaastaks liikmemaksu suuruse ja tähtaja;
6) arutab ja kinnitab AHLi pikemaajalise tegevus-ja arengukava;
7) kinnitab AHLi põhikirja ja sellesse tehtavad muudatused;
8) otsustab liikmete väljaarvamise.

§ 11. Üldkogu otsustusvõime ja otsuste vastuvõtmine
1. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmetest. Kui üldkogu on kvoorumi puudumisel otsustusvõimetu, siis uus kokkukutsutav üldkogu on otsustusvõimeline (ka kvoorumi puudumisel) neis küsimustes, mis jäid otsustamata pidamata üldkogul.
2. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poolte üldkogul osalenud liikmetest. Kui konkureerivad mitu ettepanekut, selgitatakse võitnud ettepanek konkureeriva hääletamise teel. Võitnud ettepanek võetakse vastu, kui selle poolt hääletas üle poole üldkogul osalenud liikmetest.
3. AHLi põhikirja saab muuta, kui muudatuste poolt hääletab 2/3 üldkogul osalenud liikmetest. AHLi eesmärki saab muuta, kui muudatuste poolt hääletab 100% liikmetest.

§ 12. Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
1. Esimees ja aseesimees valitakse salajasel hääletusel lihthäälteenamusega. Kui enim hääli saanud kandidaadid kogusid võrdselt hääli, korraldatakse nende vahel valimiste lisavoor. Kui igale nimetatud kohale kandideerib ainult üks kandidaat, on vastuhääletamise võimalus. Sellisel juhul osutub isik valituks poolthäälteenamuse korral. Hääletustulemused kinnitatakse üldkogu otsusega.
2. Juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel. Iga liikme häälte arv on ½ valitavate kohtade arvust ümardamisega suurema täisarvu poole. Valituks osutuvad enim hääli kogunud kandidaadid.

§ 13. Juhatus
1. Juhatuse koosseisu kuuluvad: AHLi esimees ja AHLi aseesimees, üldkogul valitud juhatuse liikmed. Juhatus on vähemalt 5-liikmeline, kuid mitte rohkem kui 7-liikmeline.
2. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest.
3. Juhatuse otsuste vastuvõtmisel kohaldatakse üldkogu otsuste vastuvõtmise sätteid (§ 11).

§ 14. Juhatuse ülesanded
Juhatus:
1) võtab vastu juhatuse kodukorra;
2) viib ellu ja täidab üldkogu otsuseid;
3) valdab ja kasutab AHLi vara üldkogu poolt kehtestatud korras;
4) kinnitab ametisse palgalised töötajad;
5) kinnitab eelarve;
6) otsustab uute liikmete vastuvõtmise;
7) esitab üldkogule ettepanekud koostööpartnerite ja liikmete väljaarvamise kohta;
7) kinnitab sõlmitud lepingud ning tegevuskavad ja projektid;
8) esindab AHLi ning peab tema nimel läbirääkimisi teiste isikutega.

§ 15. Esimees
1. AHLi esimees on ühtlasi juhatuse esimees.
2. Esimees:
1) korraldab juhatuse tööd, valmistab ette, kutsub kokku ja juhatab juhatuse koosolekuid;
2) kirjutab alla juhatuse poolt vastuvõetud otsustele ja teistele dokumentidele;
3) koordineerib juhatuse juurde moodustatud toimkondade tööd;
4) juhib AHLi palgaliste töötajate tööd;
5) esitab üldkogule aruande juhatuse tööst;
6) lahendab teisi jooksvaid ühingu asjaajamisega seotud küsimusi.
3. Esimehe ajutisel äraolekul asendab teda aseesimees. Kui esimees astub tagasi või ei saa mingil põhjusel pikaajaliselt täita esimehe ülesandeid, astub esimehe ülesannetesse aseesimees, kuid mitte kauemaks kui järgmise üldkoguni.

IV Revisjonikomisjon

§ 16. Revisjonikomisjon
1. AHLi kontrollorganiks on revisjonikomisjon. Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.
2. Revisjonikomisjoni koosolekud kutsub kokku revisjonikomisjoni esimees mitte harvem, kui üks kord poolaastas. Revisjonikomisjon annab oma tööst aru üldkogule, üldkogu vahelisel perioodil esitab oma seisukohad ja ettepanekud AHLi juhatusele.
3. Revisjonikomisjon:
1) kontrollib juhatuse tegevust ja selle vastavust seadustele ja AHLi põhikirjale ning üldkogu otsuste täitmist;
2) revideerib AHLi finantsmajanduslikku tegevust ja asjaajamist;
3) kontrollib vara allesolekut ja abinõude rakendamist selle tagamiseks.

V Lõppsätted

§ 17. Lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
1. AHLi lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustab üldkogu, kui vastavasisulise otsuse poolt hääletab 2/3 üldkogul osalenud liikmetest.
2. AHLi lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub vastavuses kehtivate seadustega.
3. AHLi vabatahtliku lõpetamise korral on likvideerijaks AHLi liikmed.
4. AHLi lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingutele või sihtasutustele.

Peeter Vihalemm
juhatuse liige

Arno Arukask
juhatuse liige